Rain

Haugi, haugi ja veel kord haugi, 16. mai 2019

Reede lõuna paiku juba laeva peale, nii sai viimasest päevast kõik võetud, mis võtta andis. Hoolimata eelmise õhtu väikesest karskuse eitamise seltskondlikust koosviibimisest olin hommikul juba üheksa paiku vee peale minemas. Maru tubli ju! Kuni lõunani lubas tuulevaikust ja päikest. Hiljem samuti päikest, aga ka ohtralt lääne tuult. See tähendab lainet. Väk. Võtsin suuna põõsa augule.

Väike trolling kümne harus, 200 meetrit. Paar viset Bonderi käärus ja siis kümne meetri auku. Ja kohe läks ka püügiks. Esimene vise vale kp baitsiga ja kohe üks toks. Otsa ei jäänud, paar pööret hiljem juba tige löök. Ikka kinni ei jäänud. Järgmine tunnike kulgeski pideva võtu saatel. Mängisin värvidega ja päris lõpuks wake klouni juurde pidama jäin. See mõjus kuidagi väga ärritavalt. KP baitsi polnud ka muidugi paha.

Kella kümne paiku kasvas vool suuremaks ja võtud jäid harvemaks Kella üheteistkümneks oli kogu nali läbi. Selleks hetkeks siis paadis kaheksa haugi. Täna kästi kõik ära korjata. Samal ajal korraldasid merelt tulijad poliitilise protestiaktsiooni otse minu kaamera nina all – ka lahes oli kala suu kinni läinud, hoolimata hea tuju märkidest:-)

Järgmise tunnikese proovisin erinevaid ankruid samas tsoonis ja tuule tekkides lõuna paiku trollisin minema. Jube ruttu keeras laine peale. Vastikult pika ja õõtsuva. Jänest ka veel sekka.

Trollisin ja tegin vahele jigipause. Terve sirge peale kaks võttu. Siis jõudsin Bonderi kääru. Trollisin selle ka läbi – vaikus. Mis asja. See oli midagi uut, nii et läksin uuele katsele. Kui eelmise sõitsin täiesti otse ühtlase tempoga, siis nüüd tegin saare alguse kiires voolus 90 kraadise parempöörde. Jõudsin selle vaevu ära sooritada, kui ritva käest rebima hakati.

Järgmine tiir tegin ka täpselt sama moodi ja samas kohas pöörde. No nüüd kulus oma 2 sekundit rohkem, et asi kordus. Kolmas tiir ja jälle kordusmanööver ning kolmas võtt. See kukkus ära, aga kohe laksas haug uuesti… Ilmselt sama kala. Vaikselt hakkas kast täituma. Haugid kõik 3+ kilo ja väga mõnusa sõiduvormiga. Erksust iga päevaga aina enam.

Neljandal korral otsustasin taktikat veelgi kohendada. Milleks üldse vastuvoolu sõita, kui võib ka pidevalt ristijõge sõita. Ruumi oli, paate rohkem polnud, ainult vastik laine vajas jälgimist ja sundis paadi suunda järjepanu korrigeerima. Nii tegingi, et alguses jesse sisse, 23 meetrit nööri järgi (sügavus 4.4-5 meetri vahel). Siis paadiga ühe kalda alla, seal siis järsk 90 kraadine pööre ja ühtlases tempos teise kalda randini. Seejärel 180 kraadine pööre ja tagasi. Ning laksas pidevalt. Eriti pöörete ajal, aga vahel ka ühtlaselt jõge üle sõites.

Kui muidu liikusin ma iga tiiruga 10 meetrit vastuvoolu, et mitte sama trassi koguaeg künda, siis juhul kui kajalood kala näitas, siis kündsin temast oma paar-kolm korda järjest üle. Ja asi töötas. Varem või hiljem läks too närvi ning laksas ära.  Tunni ajaga tõstsin paati 11 haugi. Suurim 5.7 kilo, too käitus nagu koha – tuli ilma tõmbamata paadi alla välja ja alles siis ärkas, kui teda nägin. Teised peksid elu eest juba kauguses ning nautisid lahtise suuga vastuvoolu sõitmist … Lisaks kättesaadud haugidele ka päris palju äraminekuid. Üldjuhul kõik haugid vaid mokaotsast kinni.

Kella kolme paiku hakkas aga võtte vähemaks jääma, ise mõtlesin, et äkki lõpuks ala tühjaks kammisin. Kogu trall toimus ju sisuliselt 100×100 meetrisel pindalal. Võtsin siis nõuks edasi liikuda ja valitud taktikat ka mujal proovida. Aegajalt keegi huvitus, kuid sellist andmist nagu enne polnud. Ilmselt polnud kalade kontsentratsioon  nendes paikades mitte päris sama… Kammisin selle taktikaga peaaegu ilusa majani välja.

Peale kella viite tulin tagasi vanasse tsooni ja jätkasin sealt, kus pooleli jäi. Andres ja co said ka lõpuks asjale pihta ja noppisid samamoodi sõites paar kala välja. Peale kolmandat haugi võtsin nõuks samas ka jigitada. Ilma ankrut sisse panemata, sest vool oli vaid grammikese kõvem kui tuul. Aga jigi ei toiminud, sain küll poole tunni jooksul kaks armetut võttu, kuid näha oli, et sedasi haug ei ärritu.

Kuna kalatehase töölised nõudsid häälekalt juba uusi hauge, siis võtsin uuesti trollimise ette. Sama taktika samas tsoonis. Vaikus… Vaatasin siis, et kajakad on tindiparve piinamise umbes sada meetrit allavoolu üle kandnud ja liikusin nende kannul samasse tsooni edasi. Ja siis läks jälle andmiseks…

Kella poole kaheksast otsustasin, et aitab küll ja trollisin kümne haru pidi kodupoole minema. Merika kohas näitas kajalood kena kala, kuid võttu ei saanud. Kratsisin siis natuke kukalt ja otsustasin eelnevalt kasutatud taktikat ka väiksema jõe lõigul proovida. Ristisõitmiseks ruumi küll ainult 30-40 meetrit, aga … ja viie minuti jooksul kolm võttu. Tulin selle peale tulema. Haugi püüdmise isuga on nüüd küll selleks aastaks vist ühel pool…

Kokku päeva peale siis 36 haugi. Neist neli kilo-kahe kanti. Ülejäänud kõik 2.5+ kilosed kalad. Keskmine kaal julgelt 3+ kanti. Nendest 26 tulid siis sellel lühikesel Bonderi kääru lõigul, ristijõge sõitmist praktiseerides. Loodetavasti on seal nüüd kohade jaoks ka natuke rohkem ruumi, aga tühjaks see koht kindlasti ei saanud, sest viimane võtt jäi realiseerimata. Ja ega loodus tühja kohta salli – tulevad uued kohe asemele. Suurel jõel trollides kõik kalad pruuni jessega (vobler ikka väga ära järatud välimusega), kümne haru peal proovisin saksa värvides jesset. Tundus, et vahet pole mis värv on, mäng oli oluline.

Ise mõtlen, et toimis see taktika ilmselt selle pärast, et lant korduvalt oma mängu muutis.  Kord kiirendades – paati paremale poole keerates (ritv on mul vasakus pardas); kord aeglustudes ja üles kerkides – paati vasakule poole tagasi keerates. Ja loomulikult, kui ikka kolm korda lant kalale nina ette asetatakse, siis üldjuhul too ikka ärritub… Proovisin pöörangute ajal ka mõnda aega otse sõita, et lant reastuks paadiga ühele joonele ning seeläbi justkui suurema pindala saaksin läbi sõita. Võtte pakkus see aga vähem. Enamasti toimis ikkagi 180 kraadine järsk pööre. Ikka sõna otseses mõttes paadi nina konkreetselt teise kalda poole, mitte mingit vaikselt sätitamist. Üksi oli seda hea teha, kahekesi püüdes aga teisel mehel nöör ilmselt vägisi mootorisse roniks.

Üldiselt väga elamusrikas ja õpetlik päev oli. Peaks vist selle püügitaktika ära patenteerima:-) Karta on, et kohade puhul see vist nii ei toimiks…aga mine sa tea. Otsustasin, et lähen kuu lõpus veel ikkagi tagasi, eks siis saan seda uuesti katsetada. Äkki siis koha kudenud ja karbi lahti teeb.

Kalatehas töötles siis täna ca 100 kilo haugi läbi. 2 meest kumbki 2 tundi. Päris korralik tööpäev:-) Igal-juhul olid poistel õhtul sellised näod ees, et aitab küll… Sai vist vähe liiga palju:-)

Õhtul veel Andrese kiirkaatriga mootorit loodiga vaatamas käisime. Ei näinud seda. Aga paat küll vinge. 60 kilti tunnis ja puha. Mnjaa, naine mul seda vist osta ei lubaks. Ja Vigala haru tuleks siis laiemaks kaevata, et ma ümber keerama mahuks:-)

PS2! Nüüd paar puhkepäeva SKPsse sisse tuleb – päris väsitav see pidev püük. Siis aga juba Lõuna-Eestisse minek ees ootamas.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply