Rain

Kasaril, 02. aprill 2021

Reedel sai siis lõpuks veetaseme kerkimine otsa ja olukord stabiliseerus. Laupäeval, kui pealelõunal ennast kalale sättisin, oli selle suund juba langev, kukkudes päeva jooksul juba korralikult ja jõudis Kasaril õhtuks +110 kanti.

Õues kenakene pilves kevadilm. Vahel harva päikesekiir kusagilt pilve tagant piilus. Sooja natuke alla kümne kraadi. Tuul oli loodest ja see tõttu  otsustasin Rumba alla mitte minna. Seal sellise kaare tuule eest varju pole.

Kella kahe paiku Vanamõisa alla jõudes, pidin tõdema et kõik mu tavalised püügiplatsid olid hõivatud. Nii pidin suhteliselt suvalise koha peal, keset sirget, oma tinad vette saatma. Naabriks üks venelane, kes kohe saabudes kaks vimba järjest välja võttis…

Tunnikene möödus särje togimise saatel. Kui seejärel naaber pillid kotti pani, kolisin tema koha peale üle. Sealt püügikohast hea talvist kõrkjaäärset auku pommitada. Venelasel tundus lahkudes olevat nii seitse-kaheksa vimba ja teist samapaju särge ka sekka.

Uus koht tõi koheselt uued tuuled. Alustuseks kärbsevastsete peale kena võtt ja sain sumba likku pandud. Seejärel avastasin rutiinse kontrolli käigus sama rakenduse otsas magava vimma. Ja veel natukene hiljem magas üks vimbadest ussidega varustatud kaika otsas. Nii oligi tunnikesega hoobilt kolm kala sumbas.

Lisa ei tulnud. Söödatopsi ja kärbsevastsetega ritva aegajalt mõni särg proovis, vimb aga vaikis. Teisel kaldal samal ajal aga mingid eesti mehed ikka said. Kahvaga lausa kalu veest välja aidati. Hea oli vaadates kohe aru saada, kas tõmmati särge või vimba.

Poole kuu paiku saabus järgmine laine. Sedapuhku ussidega varustatud tonkale. Sain järgmise tunnikesega kolm vimba. Seekord võtud kõik sellised… särjelikud. Esmalt tehti korraks üks tugevam tõmme, siis pea minutiliste vahedega kerged nokitsemised, kuniks lõpuks umbes viis minutit peale võtmise algust korralikum sakutamine pihta hakkas. Naljakalt uimased võtud. Korraks sain ka “tina lendu” võtu, aga selle tegijaks hoopis korralikum särg osutus.

Enne kella seitset saabus uuesti vaikus ja see kestis päikeseloojanguni. Olin juba oma asjad kokku pannud, grupipildigi ära teinud ja sumba kuivama pannud, kui järgmised nökerdajad platsi saabusid. Esimene neist kaldarohtu kinni jäi ja plehku pääses. Kaks järgmist aga üle rohuserva õnnestus meelitada.

Veerand üheksast astusin minema. Kokku siis 8 vimba ja 5 särge. Võtmisi ja usside rüüstamisi oli, nii et igav ei hakanud. Päris sellis korralikku paugutamist veel pole, aga tundub, et kalaparved läksid liikvele. Huvitaval kombel õhtul kärbsevastset üldse ei puudutatud, vaid uss peale läks.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply