Rain

Lappis, 10. august 2020

Keelupäev möödus üsna tragilt. Kõigepealt kerge jooksutrenn, siis Kolari poering, seejärel noppisime maja ümbruses kõik männiriisikad ära. Nood olid enamuses just tärganud, sellised mõnusalt pisikesed ja ussideta. Saime pea ämbritäie. Mõned puravikud ka veel sekka… Lõpuks tegin lapsele jalkas ka veel tuupi.

Kella seitsmest siis jõe peale. Konkurents üsna tihe, Juho pani juba enne seitset ülespoole ajama, ülenaabrid sättisid ennast üsna minu ette.

Tegin klassikalise tiiru – enda juurest peale, seejärel rootsi saare tagune, pumba auk, kärestikest paremalt mööda ja lõpetuseks soome kalda ääres olevad kivid.

Ilm oli superluks, tuule oli täiesti nulli keeranud ja päikest poetas pilve tagant ka vaid mokaotsast. Ideaalne ilm. Värvide mäng oli võrratu, olla oli mõnus ja õlu libises hästi.

Lantideks olid otsa pandud vasakult lugedes lillakas hejo, punane edi, punane poppeli ja uus kuldne hirvas. Putukaõng ka veel lisaks. See viimane sisuliselt paigal ei püsinud, pudinad olid marus ja rabasid musta putukat mega isuga. Ühtegi äravõetavat kala aga otsas ei käinud.

Voblerite ritvadest tegi korraks nõksatuse punase edi oma, kui viimase kärestiku tagusest vaiksemast tsoonist näpupikkune ahven otsa koperdas.

Teine poolik tiir sai ka veel enne pimedat tehtud. Alustasin enne pumbaauku ja tulin ülejäänud osa sisuliselt sama trajektoori pidi kui eelmisel korral. Vaid hetkeks põikasin viimase kärestiku kõrval olevale augule… Pumbaaugust üks ahven, rohkem kaikad ei liigatanud ka mitte.

Kell pool üksteist panin asjad kokku. Pimedaks kiskus.

Teised… ülenaabrid said ühe väikese lõhepoisi või suure harjuse. Aru ei saanud. Selline kilone kala. Korra nägin ühes paadis ühte meest 5 minutit püsti seismas, mille järel tagasi istus ja seejärel edasi sõudis. Ei saanudki aru, et kas pääses kala plehku, või tegeles ta millegi muuga.

Vesi on 16.5 kraadi ja veetase kukub kolinal. Ööpäevaga oma 10 cm. Võiks juba nagu looma hakata..

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply