Rain

Lappis, 20. august 2020

Järjekordne tõsine tööpäev.

Ilmateade lubas põhja tuult, mitte küll tugevat, aga ikkagi. Nii tegin hommikul kell kaheksa silmad lahti ja plaan oli paar tunnikest teha ning siis Kolarisse minna. Lõpuks selgus, et tuult ei tulnudki (sisuliselt, vaid nõrgad iilid olid) ja nii sõudsin peaaegu et terve päeva.

Hommik oli lubav. Alustasin otse mökki alt ja kulgesin piki keskjoont allapoole. Magusamad kohad jäid juba selja taha, kui saarest pisut ülesvoolu ja soome poole, oleva tumeda laigu suunas tüürisin. Enne seda laiku on madalik ja siis kohe sügav. Olin peaaegu juba sinna jõudmas, kui punase edi ritv vajus.

Sain paadile kenasti hoo sisse ja kärri käima. Ritv tegi kaks vetrumist ja siis jäi lihtsalt paindesse. Ok, see ju oli ikka nagu kala? Silmad alles unised, 100% kindel polnud. Tõmbasin paadi risti jõge eemale – tamiil pinges, kärri pole, mingeid tõmbeid ka pole. Krt. kas tõesti oli kivi? No aga tõmbas keegi ju ometi…

Jõudnud lõpuks otsusele, et kivi, võtsin ridva et sellega toimetades lant vabastada ja sisse kerida. Teisi ei hakanud välja võtma, lootuses et saan landi lahti. Siis selgus ootamatult, et see kivi ikkagi liigub minu suunas, kui kerima asusin. Hm, mingi harjus või? Sain kala paadist umbes 5 meetri kaugusele, kui läks tantsuks. Ikka kiire tants, mitte mingisugune valss. Tükk aega mässasin, enne kui too paadi lähedal lõpuks maha rahunes ja kala konksu otsast vabastasin. Osutus nii umbes kiloseks jõeforelliks. Kena paksuke kala, natukene kahju oli ka tagasi lasta.

Kogu selle jandi tulemusena, olin teised landid täiesti unustanud ja järgnes oma rumalate otsuste eest vastutamine. Kaks lanti sain kenasti sisse, viimane aga oli paadi ahtris oleva plaadi alla kinni jäänud. Tükk aega jändasin, enne kui kätte sain. Selleks ajaks olin juba ka männi august möödas ja võtsin mootoriga suuna uuesti üles.

Teine tiir sai alguse tupo jõe august. Selle läbisin traditsioonilisel viisil, st. ilma võtuta. Siis panin harjuse ridva ka paadile taha ja sõudsin sauna esist auku. Sügava ja mäsleva voolu peal tuterdades pani korraga kuldsele jässele keegi korraliku litri. Ritv pani sihukese hooga paindesse ja samasuguse kiirusega lendas koheselt paindest vabaks. Paras vibu moodustus vaid hetkeks… Siia otsa sobib kasutada kõiki vandesõnu mida tean.

Järgnes pikk maa tühja sõitmist, kui harjused välja arvata. Need on ikka uskumatult aplad sel aastal. Kui mõni päev tagasi oli enamus võtte saare tagusest tsoonist, siis nüüd on võtud kolinud Jaanuse maja sauna alla ja viimase kärestiku kõrval oleva augu algusesse. Mõlemas on üks kindel koht, millest üle sõites alati keegi putuka ära laksab. Ja mõlema koha miinus on see, et nad on hea lõhe püügipaiga ees ja nendega ei saa seetõttu tükk aega tegeleda. Nii ongi nad mõnikord minutite kaupa paadi sabas järgi lohisemas, enne kui nendega tegeleda saan. Sageli pääsevad nad seetõttu ka plehku. Nagu seegi kord, kui ca 700-800 poiss pikalt hüppas ja kargas. Minutit seitse-kaheksa kenasti otsas püsis ja vahetult enne välja võtmist plehku pääses.

Lõhelantidega aga… olin seda viimase kärestiku kohal olevat auku juba pikalt kamminud, kui keegi sügava ja madala piiril, augu alumises servas korraks pinnas käis. Otse loomulikult sai lantidele suund sinna seatud. Kammisin seda siis erinevaid sõiduviise harrastades, aga ei miskit. Olin juba loobumas ning landid madalale jõudmas, kui korraks pilgu üle vasaku parda viskasin, et aru saada, palju veel mul siin seda sügavat on… samal ajal silma nurgast nägin kuidas parempoolne kaigas (jälle!) kiirelt vibuks muutus ja siis tagasi ühtlaseks toikaks muutus. Krt. Kaua võib. No võtab, aga ei jää lihtsalt otsa.

Jube tigedaks teeb. Viimase kolme päeva jooksul olen saanud kaheksa võttu (harjuse omasid ei loe) ja vaid kahel neist on kala taha jäänud. Kunagi pole sellist nalja enne olnud. Üks neist siis veel jõekaks osutus ja teine paarikilone mis tantsu lõi, kui edi päästeoperatsiooni tegin. Kõik ülejäänud on olnud aga tühipaljad paugud. Mingi needus on ikka täiega peal. Ilmselt on vetevana on pahane, et suvel Aini Kasarile haugi kolli juurde tee kätte juhatasin:-)

Ülejäänud päev aga osutus täiesti mõttetuks. Ilm oli mulle täiega sobiv. Sompus, tume, vahel vihma… Mängisin oma lemmikuid, sellise ilmaga toimivaid, aga ei miskit. Ei võtu poegagi…

Teistel külaelanikel… Tarvi hommikul alt sirgelt ühe väikese tittilohi ära korjas. Osadel oli võtte, teistel mitte. Rohkem lõhet ei saadud.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply