Rain

Lappis, 5-6 päev, 25.-26. juuni 2020

Targutus nr. 1

Sõidad täie gaasiga vastuvoolu ja ühel hetkel kihutab putukaparv täiega vastu vahtimist. Nagu liivatorm. Nina ja suu on värsket liha täis. Osad maanduvad su peale ja otsivad meeleheitlikult mütsi all vajupaika. Osa potsatab paati, kus läheb peagi meeltuks “putukategemiseks” lahti. Kõik millele kannatab toetada, kasutatakse ära justkui seksodroomina.

Sama kordub tuulega sõudes. Ühel hetkel lendab vastu selga järgmine armaada ja terve ümbrus muutub korraga halliks, tumedaks. Neid on ikka metsikult palju. Ja kui üritan neid mütsiga lööma minna, siis saavad tigedaks ka veel. Parem on neil lasta rahus olla, mingi hetk nad ikkagi lahkuvad.

Eelmistel aastatel pole kordagi sellist asja näinud, sellises mahus. Putukalisi on ikka, aga mitte nii palju. Või pole siis õigel ajal siin sattunud olema. Mis nende nimi on – pole õrna aimugi. Mingid väikesetiivalise kihulased või midagi sellist…

Targutus nr. 2

Eile hommikul kella kuue paiku alla vantsides nägin naabrimeest koos kalaga üles mökki minemas. Nii seitsme-kaheksa kilone lõhe, silmaga kaaludes. Täna hommikul, kella neljast peale minnes, tuleb teine naabrimees paadiga maha ja tassib nii 5-6 kilose tuppa. Nagu de ja vue. Ja päeval oli ka korduspilt. Mitte üks lõhe võtt. Minul.

Lisaks mingi hetk allpool sõudes korraga ülevalt paat selga kandus. Mees seal sees lõhega võitlust pidas. Kulus oma pool kilomeetrit enne kui kongitsaga kala haaratud sai. Ilus lõhe oli. Üle kümne kilo kindlasti.

Nii, et kui hommikul kalale minnes keegi saagiga vastu jalutab, on mõistlikum ots ringi keerata. Niikuinii ei saa ise midagi.

Targutus nr. 3

Mõtlesin selle Juho ja 110 sõudmistunni peale, mis tal nulliga olid lõppenud. Siis tundus see ulme number. Kuidas nii saab? Et kohe nagu üldse ei võta?  No mingi tõenäosusega peaks ju kala kogematagi otsa jääma… Täna sai mul siis peale hommikust tiiru 29 tühja sõidutundi kirja. Üle veerandi seega juba “mindud”. Tundub, et olen üsna sama “raja” valinud.

Eile oli sõudmine juba korralikuks füüsiliseks tööks muutunud. Tuul keerutas ja keerutas. Mingi aeg otsa vastikult põhja keeras ja kogu püügi meeletult raskeks tegi. Täna ja homme samasugust kraami lubab…. Lihased valutavad, käed liiguvad automaatselt, igasugune arusaam sellest, kus kurat see võttev kala siis võiks olla, on täiesti ära kadunud.

Kõikvõimalikud tuttavad kivid on korduvalt läbi kammitud. Landikarbis olevatele lantidele tiir peale  tehtud. Kogu see nullitamine käib pehmelt öeldes ajudele. Selline tühi tunne…

Targutus nr. 4

Ahvena pesakond Tupo jõe suudmes hakkab vist otsa saama. Eile sealt veel viis kala sai ära nopitud, täna vaid kaks tükki aktiveerusid. Suurem haug on ka kuhugi vehkat teinud või magab õndsalt suveund. Punnhauge ikka tuleb, kui aegajalt lõhepüügist tüdinenult mõnda soppi pöörlevat loopima lähen. Neid aga enam koju tuua ei lubata. Pirtsakaks on tellijad muutunud:-)

Eile puna-rohelise edi peale ühe harjuse või haugi korraks otsa sain. Võttis ilma kärrita alumise kärestiku järel ja mõne sekundi pärast otsast ära kukkus.

Targutus nr. 5

Selle nädala naelaks oli eilne … politseipaat jõel. Vaatasin eemalt, et mis suur tanker see väikeste paatide vahel tiirutab. Sõitis väikese kaarega mu kõrvale, nii kümne meetri kaugusele ja üliviisakalt kaks küsimust esitasid: kas vest on? kas hauskar on? Vest oli paadininas ja seda nad ka nägid. Hauskari kohapealt piisas vastusest “jah on”.

Ma ei tea, kas nad tahtsid veel midagi küsida, aga otsustasin vahelduseks oma küsimuse ka vahele torgata. “Kas pilti ka teha võib?”. Mehed võtsid poosi sisse, üks viskas isegi kulpi. Peale seda sõbralikku sotsialiseerumist paat lahkus. Viisakalt ohutut püüki soovides.

Kogu see action oli kusjuures sellises kohas, kus ma paadiga mõne meetri kauguselt viimasest kärestikust möödusin, suure voolu sees. Huvitav, kas mõnes vaiksemas kohas oleks ka päris pardasse tuldud? Ja kuidas nad üldse joovet või lube kontrollivad? Selleks peaks vist kõigepealt randuma, aga kuue ridva kokkupakkimine võtab ju aega… Või teevad nad päris kontrolli vaid selgelt nähtava rikkumise korral.

Igal juhul päris tore elamus oli. Ja maru viisakad ja sõbralikud ikka. Ei mingit mossis kahtlustamist, nagu tavaliselt harjunud kohtama…

PS! Pilt on HDRiga töödeldud – tegin selle vastu päikest, oleks pidanud paluma neil teisele poole minna:-)

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply