Rain

Lappis, neljas päev, 24. juuni 2020

Hommikul magasin mõnuga. Silmi lahti tehes natukene kahetsesin seda, sest väljas valitses kena pilvisusega kena hommik. Kauaks seda aga ei jagunud ja peagi pääses lõõskav päike valla.

Vaatasin hommikuse statistika internetist üle – ikka saadakse üksikuid. Pello kandis mõned, Lappeas mõned. Keegi ka Väylänpäält ühe oli eile saanud. Loenduri andmestik oli järjekordselt uuendamata.

Esimesele tiirule läksin kella 11 paiku. Juba kaldal seistes mõtlesin, et kas tasub minna – tugev põhjatuul tegi sõidu põrguks. Kuidagi vaevlesin ikka oma distantsi ära, hoides kogu aega Soome kalda ligi. Vähegi varju. Tiir tehtud, ei raatsinud kohe koju tulla. Parkisin paadi kaldaääres olevasse pauna ja hakkasin pöörlevaga haugi tüütama. Üks punn ja üks säinahakatis käisid seltsis. Vähekene kenam rabak ka, too aga otsa ei jäänud.

Teema tundus huvitav ja otsustasin sama teise kalda paunas teha. Sealt ka paar punnhaugi ja veel üks väike säinas. Ahvenat aga ei kummaski. Lõpuks tüdinesin ja tulin päikese eest pakku. Viisteist minutit vajas tegemist…

Teine katsele minek toimus kella kolme paiku. Tuul endiselt vali ja nii otsustasin alustuseks Tupo jõe suudmesse ahvenat narrima minna. Eile olin vastu päid ja jalgu saanud, et triibud tagasi olin lasknud. Teist korda sama reha otsa ei astunud ja peagi mõned ahvenad päikese käes ülekuumenenud külmakasti viskasin. Üks kilone poiss ka veel seltsi.

Mingi hetk üks kenam kala rohust korraks välja tormas, vahetult enne lanti äkkpidurduse tegi ja siis kenasti veepeal keerates tagasi pöördus. Pommitasin tükk aega, aga võtma teda ei saanud. Käisin paaris kohas vahepeal veel proovimas ja tagasi tulles samast kohast umbes kolme meetri kaugusel korraga lant kinni. Sikutasin ja sikutasin, selle peale sidur laulu korraks üles võttis ja siis raskus otsast ära kukkus. Kena poiss tundus olevat. 3-4 kilo kanti ilmselt.

Samal ajal kui mina selle juraga tegelesin, tuli üks soomlane hooga ülevalt poolt, pani paadi sisse, landid järgi … ja kohe kärr käis. Ilmselt väga suur kala polnud, sest kui ma peale läksin, tuli ta juba nurgatagant mootoriga ülesvoolu sõites vastu.

Tegin siis ka pool tiirukest seda, mida siia teinud olin tulnud. Maadlesin vastiku tuulega kuni suure männini ja rohkemaks isu ega jaksu polnud.

Järgmisena võtsin ette ranna aluse sopi. Sealt paar haugi veel lisaks välja venitasin. Väiksemat tagasi visates sain kaldal olnud soomlaselt pahandada. Viisaka väljendiga, et see on hea söögikala, tehti mulle selgeks, et haugid tuleb siin alati ära võtta. Kohalike kirjutamata reegel, punaste kaitseks…

Õhtuse tiiru võtsin ette kella seitsme paiku. Ilm oli alguses veel tuuline, aga pikapeale selle hoog rauges ja kerge pilvkate tekitas lõpuks päris mõnusa püügiilma. Nii mõnusa, et enne mahatulekut kella üheteistkümne paiku, hakkasin juba vaikselt dressipluusi otsima. Mõnusalt jahedaks kiskus.

Vahetasin järjekordselt lante ja tegin kaks tiiru. Esimese Rootsi rannast ja teise Soome rannast. Esimesel tiirul saare eest sain siis lõpuks ka ühe võtu kätte. Pauk käis ridvast läbi, kuid otsa ei jäänud kedagi.

Teise tiiru lõpus käis viimase kärestiku taga kena plärtsatus, kui paadiga sellest kohast juba paarkümmend meetrit allavoolu mööda olin libisenud. Rohkem kontakte uimelistega ei olnud.

Kokku on juba 19 tundi sõutud. Ja selle aja jooksul vaid üks võtt. Nutune.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply