Rain

Paguluses 2020

Reede õhtul, kui saunas sai oldud, tuli uudis, et kontor pannakse kaheks nädalaks kinni, karantiini. Esiotsa ei osanud sellest miskit arvata, aga ajapikku hakkas peas aina enam vasardama idee, et nii pikalt linnakorteris nelja seina vahtida ei ole hea mõte. Nii juhtuski, et esmaspäeva õhtul pakkisime oma varanduse autosse ja vurasime maale ära, pagulusse. Tee peal sai kalapoest veel nii palju kärbsevastseid ostetud, et neist jätkub kalapüügiks maikuuni välja. Märjamaa Coopi ostsime ka otse loomulikult tühjaks. Ainult kempsupaberi jätsime riiulile:-)

Seega ees on ootamas kaks nädalat kodukontorit ja kaugtööd maakodus ning sellega seoses avaneb ka võimalus varakevadist Kasarit ja Vigala jõge tihedalt proovimas käia. Polegi sellisel ajal pikalt siin olnud, saab vast vähemalt mingi pildi, kuidas päevade kaupa liiklus vee all edeneb. Statistikat loodetavasti rohkem kui rubla eest. Püügiaega peaks sellisel aastaajal peale tööd nii kaheks tunniks jaguma ja iga päevaga saab mõne minuti veel juurde.

Kõik järgmised kokkuvõtted nendest õhtutest sellel perioodil kogunevad siia alla kokku ühte kohta ja pisut lühemas versioonis kui tavaliselt. Kes see ikka peale tööd viitsib veel pool ööd arvuti taga olla 🙂

Esimene päev. 17. märts.

Peale tööd tormasin siis kohe Rumba alla. Väljas olev ilm oli kaunis rõve, tugev läänetuul ja vaid mõni kraad sooja. Kuna ilm oli ka pilviseks tõmbunud, siis tõotas esimene püük alla kahe tunniseks jäävat. Hinges oli selline entusiastlikult lootusrikas tunne, justkui puurist oleks vabaks saanud.

Kolm kaigast sisse. Õunapuu all, sügava peal. Täpselt kõige suurema tuule käes. Kuna nädalavahetusel jäi seal käimata, siis vajas uudishimu rahuldamist.

Üks  kaigas söödatopsi ja kärbsevastsetega, üks poolakatega ja üks mullaussiga. Jõudsin püügi jooksul kolm lipsu kaldarohtu ära kaotada ilma, et ükski kala oleks halastanud ja vaevunud kellukest helistama. Isegi mitte videvikus, mil särg võiks vähemalt ennast liigutada.

Vesi oli muidugi  väga jama ka. +156 Kasaril ja ööpäevaga +20 sentimeetrit kõrgemale tõusnud – eile päeval kallas korralikult. Veetemperatuur 2.3 kraadi. Homme lubab jälle vihma, nii et veeolud just ei soosi pagulust.

Teisi napakaid vee ääres konutamas ei trehvanud. Üks mees korraks peatus, käis korra jalutades jõeni ja tagasi ning lahkus.

Teine päev. 18. märts.

Päev otsa tööd tehes ei pannud tähelegi, et ilm on väljas nõnna pekkis. Kuvarilt päeva lõppedes pilku tõstes tõdesin, et ega kala ei ole jänes. Küllap on ta homme ka seal. Ei mina sellise põrguliku ilmaga kuhugi lähe. Vihm ja kõva tuul käsikäes. Otsustasin hoopis lapsekasvatamise kasuks ja peksin oma pubeka õue jalkat mängima. Mis ta siis konutab toas kogu aeg:-)

Vesi jões hakkas kukkuma. Täna +148. Soojem ka, 3.4 kraadi. Öösel hakkab küll ilmselt päevase saju tagajärjel jälle kerkima:-( Aga pikajaline, prognoos enam vihma ei luba. Vast tulevad normaalsemad püügiolud. Rõhk kukkunud 548 mm peale, eilselt 760 mm-lt.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply