Rain

Paguluses vol.11

Kahekümne üheksas päev, 14. aprill 2020

Vaikselt aeg muudkui tiksub. Varsti oleme siis juba kuu aega siin maakodus paguluses olnud. Igaõhtune tegevus ridvaga jalutamise näol sai ka täna täiendust, hoolimata sellest, et ilma keeras ikka päris … talveks ära. Hommikul oli maa valge ja päeval tuli lume näol lisa ka. Pealelõunal pani vihma ka veel peale ja nii oli väljas üks paras novembri vesine ilm. 2-3 kraadi sooja ja otse loomulikult korraliku (loode) tuulega.

Peale tööd sättisin minema. Tee oli üks paras tatt nii autole, kui ka kummikutele üle heinamaa tatsates. Kohale jõudes rõõmustas mind veerand tunniks kenakene päike ja kuna tuul jäi ka võssa kinni, siis oli ütlemata meeldiv olla. Kahjuks mitte kauaks, sest pilved tulid jälle peale.

Kolm esimest triivi rihtisin sügavust paika. Vesi oli kõvasti tõusnud ja õige kõrguse leidmine võttis aega. Neljandal triivi sain enam vähem paika ja kui ühe põhjal oleva kõrgema nuki peal pidin korraks ridvaga korki aitama, tõsteti too koheselt ülespoole, kui ujuki asend normaalsesse positsioon tagasi oli jõudnud. 1:0 sai skoor avatud.

Kümme minutit vaikust ja sain pea samast kohast tavalise triivi peale võtu ja kala otsa. Väsitasin ta ära ja kui vimma juba vaid paari meetri kaugusele olin lohistanud, tuli kirbu konks korraga lahti ja lendas suure hooga selja taha puu otsa. Krt. Tükk aega jändamist, aga sain täiesti terve rakenduse tagasi.

Edasi vaikus, kui üks ära eksinud särg arvesse võtmata jätta. Pool tundi, kui korraga koheselt peale viset keegi korki upitas. 2:0. See võtt pani mõtlema. Kui siiani olin kogu oma mängu arsenali samm-sammult läbi võtnud ja mingit erilist edu polnud olnud, siis juba teine võtt mingi ootamatu liigutuse peale … proovisin siis korgiga nõkstatades mängu. Ikka nii, et kaks-kolm korda korki nõksatades umbes 5 cm tõstes. Kujutan ette, et vee all võis see päris kole välja näha, aga ilmselt vool summutas järsud liigutused piisavalt, sest kohe esimese tiiruga sain järgmise vimma ja paar tiiru hiljem veel ühe. Mõlemad sellise kentsaka mängu peale.

Siis jälle vaikus. Vahepeal üks Märjamaa mees mulle seltsi tuli ja aitas samuti vaikuse hoidmisele kaasa. Kell lähenes juba seitsmele, kui korraks tavalise triivi peale kerge nõks korgist läbi käis. Jätku ei tulnud ja triiv läks luhta. Järgmisel tiirul samal liinil panin jälle nõksaka mängu plaadi peale ja viies vimb leidis tee kaldale. Veerand tundi hiljem veel üks de ja vue eelmise võtuga ja ämbrisse jõudis päeva viimane ehk kuues vimb. Päris viimaseks võtuks see  õhtul ei jäänud, sest pool kaheksa sain veel kellelegi haakimisel vastu lõuga, aga see viis vist ka parve minema…Kaheksast tulin ära.

Veetõus ja temperatuuri langus ikka ilmselgelt pärsib vimma võttu. Vesi on eelmise päevaga kerkinud 11 cm Vigala jõel (temperatuur 5,6, Velisel vaid 3.9) ja üsna kohvi värvi. Kasari vesi +67 ja temperatuur 5.9 kraadi. Õhurõhk vaikselt tõuseb olles õhtul 747 mm.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply