Rain

Paguluses vol. 9

Kahekümne kolmas päev, 08. aprill 2020

Eile jäi vahele, kahte päeva nii ju ometi ei saa lubada. Ilm oli küll tuuline, aga väga soe. Poiss jooksis hoovis juba lühikeste pükste ja t-särgi väel. Ta muidugi paras eskimo ka, ma pidin ikka fliisi peale tõmbama. Kuna tuul oli läänest, siis otsustasin ikkagi jõgede risti minna. Tee peal jõe ääres päris mitu autot parkimas ja selge oli ka see, et minu kohal rahvas ees. Aga ikkagi otsustasin oma sammud ära teha.

Kohapeal ootamas kaks meest, üks venelane, teine eestlane. Küsisin viisakalt luba ja mind mahutati kenasti kahe vahele, nii et kõikide vahele jäi mitu meetrit corona distantsi. Kell oli pool kuus kui õnge teele saatsin ja… järgmised pool tundi istusin telefoni toru otsas. Vahepeal ühte kõnet katkestades, kuna vimb oli otsa koperdanud.

Kuuest sain korralikult püüdma.  Kui esialgu tundus asi üsna lahja, kuigi teisel kaldal käis kõva andmine särgede näol ja mõni üksik vimb ka sekka, siis paarkümmend minutit hiljem läks andmiseks. Vimb – vimb – vimb. Mingi hetk sain lausa neljal järjestikusel triivil kala otsa.

Vimb oli sedapuhku täpselt voolu serva sättinud. Paarkümmend sentimeetrit valesti lastes, ükskõik kummas suunas, oli tulemuseks tühi triiv, või särg. Kui Velise vool mingi hetk tugevamaks keeras, kolis ka vimb selle võrra kaldale lähemale. Kui vool tagasi oma sängi ronis, kolis ka vimb tagasi. Töötas enamasti kerge pidurdus ühtlaste triivide sekka. Järsk pidurdamine ei meeldinud ja vaba triiv lasti enamasti silme alt läbi.

Nelikümmend minutit hiljem, kui olin jõudnud 12-nda vimmani, kulges parv edasi. Seekord olin sööda sisse pisut rohkem putru pannud, koogelmoogeli selle võrra pisut kleepuvama teinud, ja see istus kenasti veealusele elule.

Enne kella kaheksat tuli veel üks laine ja sain veel kalu lisaks. Päeva lõpetuseks käis kaldal 18 vimba. Sort kipub vaikselt väiksemaks minema, jäävimbasid vast kolmandik ainult. Umbes kümme kala korjasin Kõutsile ära ja ülejäänud andsin kaaspüüdjale Egonile Märjamaalt. Tundus teine muhe vend olevat, las mässab ise nende uimelistega.

Teisel kaldal õhtu eel enam väga head andmist silma ei hakanud. Päeval olla seal korralikult tulnud. Täna oli hea võimalus võrrelda ennast teistega kes sama tsooni püüdsid (vahel lausa kolm korki ruutmeetri sisse mahtus). Mõlemad kaaspüüdjad kasutasid rullõnge. Üks vaskset, teine plast kirpu. Kuna vimb oli umbes kolme meetri kaugusel oleval joonel, siis olin ainukene kes oma pika kaikaga sai sööta, mängitada, pidurdada. Ja tundub, et see mõjus. Egonil kolm vimba, venelasel null. Tõsi, särgede maavõistluse sain ilmselt pähe, sest sellele liinile särge lihtsalt ei mahtunud. Terve õhtuse püügi peale sain vaid seitse särge.

Püügiisu on täis saanud. Kõutsile külmkappi enam vimbasid ei mahu. Peab uusi kohti avastama hakkama.

Vesi Kasaris +62, temperatuur 6.9. Vigala jõe temperatuur 8.6,. Velisel 8.3 kraadi. Õhurõhk seisab naelutatult paigal, 761 mm.

PS! Piltide tegemisega olen ka jänni jäänud – õnneks naiselt pilte saab laenata, kuna ta igal pool jalutamas käib. Ja mingit koledat äkkist sööb.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply