Rain

Pereretk Soome, 15. juuni 2018

Pikk nädalavahetus, neli täiskasvanut, kolm last ja nende karjumine, ära hirmutatud naabrid. Selline oli plaan. Neljapäeval tulime praamiga üle ja kella kümne paiku tegelesime juba üle jõe logistikaga. Ja südaööl tehti tequila ka veel lahti. Ma jõudsin enne juba voodi pugeda:-)

Hommiku toimetasin vaikselt, et mitte rahvast üles ajada. Kella kümne paiku sättisin ennast lõpuks veele. Väljas selline eestimaine suvi – pilves, vahel päike, mingi õrn uduvihm ka veel sekka. Ja korralik tuul. Lõunakaarest, mis tähendas, et jõel pole väga hullu, aga merel vist väga ei toimeta. Õnneks päeva peale tuli päike ikka korralikult välja, tuul aga jäi…

Võtsin suuna kümne märgi alla, seejärel saare taha, siis kümne haru lõppu. Peale seda omakorda torni alune kaar nii jigitades kui trollides. Kaugemale ei trüginud, kütusehoiu reziimil:-) Tulemused nagu juunile kohased – väikest haugi siit ja sealt, üks kohapunn kaarepealt trollides ka veel sekka. Vähe huvitavam tegevus toimus tornist allapoole oleva saare tipust. Keegi seal nökerdas ja nökerdas, lõpus kaks soomust konksu otsas. Ilmselt latikad.


Poole ühe paiku kulgesin maha ära. Võtsin Reeda peale ja läksin uuele tiirule. Nüüd juba mereni välja. Hooga üle parajate lainete – paat ikka lendas korralikult. Kahekesi paadis 32 kilomeetrit tunnis polnud see mis hommikune 38 km/h, kuid lennukust minu küna jaoks enam kui küllalt.

Meri lubas kuni punase maja järgse punase poini minna. Edasi ei saanud. Tegime seal mõned ankrupaigad ja sain ka ühe võtu ning ühe kp baitsi musta versiooni saba kaotamise… Laine oli vastik, ankur ei pidanud. Seal lihtsalt ei kannatanud püüda. Kulgesime pisut üles poole punase maja varju.

Seal natukene parem olukord. Viskepikkused vastutuult küll olematud, kuid kuidagi jäi ankur pidama. Mõneks ajaks. Paar võttu, paar haugikonna. Miskit korralikumat ei olnud.

Mingi hetk aga hakkas laine tagant sisse peksma ja kulgesime sellest karusest tsoonist minema. Trollides. Saime vaevalt viiskümmend meetrit ülesvoolu, kui jube kummaline võtt – olin lanti pisut edasi vedanud ja lasknud “pausile”, kui kohe peale uuesti voolu sattumist keegi kohe kärriga leekima pani. Sidur laulis hingega.

Tükk aega meelitamist ja kala lõpuks pinda sain. Haug kurat seljast kinni. 3.7 kilone. Reet kavatses õhtul kalafileerimise tehase avada, nii rändaski kala kasti. Kulgesime edasi.

Paas haugi siit, paar võttu sealt. Reet sinaka jessega ühe pea kilose koha välja meelitas. Ma mängisin erinevaid värve ja kuidagi ühegagi sina peale ei saanud.

Jõudsime lõpuks põõsa auku välja. Vahtisin usinalt kajaloodi, et kollkohasid pildilt välja lugeda, kui ühel hetkel 8 meetri sügavusel augus ritv korraks pehmelt vajus ja siis hooga … ridvahoidjaga koos paadist välja lendas. Ma ei jõudnud reageeridagi. Nägin vaid ridvapitsi vette vajumas…

Mis kurat see oli. Lant ju 5 meetri peal ujus, põhjani sealt 3 meetrit minna. See ei saanud ju põhi olla…

Kui ridva minekut vaatasin kui aegluubis ja reaktsioonikiirus jättis pisut soovida, siis edasine toimetamine oli pisut parem. Kiirelt mootoriga tagasi, ankur kauge viskega risti üle nööri, teist korda veel … ei miskit. Seejärel juba kaldale lähemale ja paat ankrusse. Jigi ritv kätte ja … esimese viskega sain nööri kätte. Siis juba ritv ühest otsast ja vobler teisest. Vobleril tagumisel konksul naharibad küljes. Tõugjas? Ridvahoidjast jäin tõsi küll ilma.

Trollisime pikalt ilusa majani välja. Mõni võtt siit, mõni sealt. Maha tulles Reedal ikka midagi fileerida oli. Enamus küll nolgid, kuid kaks kala üle kolme kilo. Siis tuli Sulevi kord:-)

Noh kõigepealt pool tundi veenmist, et ega laine ei ole suur ja ei kõiguta ja et ilus ilm ja et õlu libiseb paadis eriti heasti:-) Kuidagi sain ta paati. Seejärel hooga torni aluse kaare peale. Trollima. Andsin Sulevile ka ridva pihku.

Konn siit ja konn sealt. Sulevil ei miskit. Tegime jigipeatuse kõrkjate ääres ja harjutasime viskamist. Sulevil ikkagi esimene kord. Tulemust ei kummalegi. Seejärel uus troll ja korraga Sulevil miski otsa. Nii ta vähemalt väitis. Järgnes pikk pikk väsitamine ja lõpuks 300+ ahven paadi kõrvalt välja jõudis ning siis ootamatult ära kukkus. Nojah see on see, et luba oli soetamata:-)

Rohkem midagi huvitavat ei toimunud ning tulime tulema et kella üheksasele mängule jõuda. Kuna majas oli kaks erinevat leeri, siis karjuti täiest kõrist lausa 6 korda. Harva nii hästi joppab. Elagu Ronaldo – paha Ronaldo.

PS! Poiss silla pealt loopides käe haugiseks tegi. Uhke värk.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply