Rain

Rumba all, 19-20. aprill 2019

Külm aeg sai nüüd mööda. Ootamatult pikk oli see. Jõevesi jahtus lausa kolme kraadini maha ja sellise veega kala ei liigu, istub sügavas augus ja nokib nina… Vesi kukkus ka kolinal, jõudes suureks reedeks Kasaril +50 ja Vigala peal +85 peale. Teiste sõnadega oli jõe tase maja all pea-aegu et kraavi ääreni ära laskunud.

Ain lubas laupäeva hommikul kalale tulla, aga kuna töönädal oli selline … keeruline … siis mis saab olla parem puhkus tööst kui kalapüük ja nii ma ei raatsinud reedet raisku lasta:-) Nii olingi vabaks antud päeval enneolematult tragi. Juba kella viieks hommikul autoga jõe ääres ja kand ning varvas suund püügikohta. Väljas pessimistide meelest pime, optimistide arvates peaaegu et hämar 🙂 Alles siis hakkas vaikselt valgenema, kui jõgede risti korgi jõe poole teele saatsin. Ja ega ma esimest võttu ka ei näinud, ühel hetkel lihtsalt haakisin ja seal ta oligi. Esimene vimb.

Kõik oli käinud kuidagi kiirelt ja ootamatult kergelt. Tavaliselt ei pruugi aga kiire start sugugi mitte hea päeva näitajaks olla – ennegi ülejäänud päeva nullitud… Seekord läks aga teisiti:-)Esmalt suutsin närvi ajada ühed lasnamäelased. Peale teist vimba, mis päevavalguses oli lisaks solistamisele ilmselt ka nähtav, pani üks neist padavai auto juurde ja mõni aeg hiljem ilmus täispuhutud kummikaga lagedale. Ei mitte kumminuku vaid kummipaadiga. Järgnes dessant minu valdustele. Üks neist vallutajatest läks peale maandumist viisakalt allavoolu eemale, teine surus end minu külje alla…

Peale kolmandat vimba järgnes lisaks maabunud laevastikule pommitajate laine. Kõike teise kalda püüdjad otsustasid järsku kala minu jalge eest püüda. Vähe tüütud tegelased olid. Pangestasid hoolega, õnneks tulutult. Mul aga…põhimõtteliselt pidin terve päeva kuulama juttu, et kala ei ole, ta ei võta ja et ainult teise kalda all  olev mees saab midagi. Paganama hästi on ikka ülejõe jutud teisele poole kuulda.

Kella üheksani töötas kõik kui õlitatult. Vimba tuli, särge tuli. Püüda oli lust ja lillepidu. Selleks ajaks kui päike juba ka korralikult sooja hakkas andma, kippus ka võtt vaikselt raugema. Pisitasa, tasahilju, aina rohkem hakkas tekkima kontaktivabu triive. Õnneks korvas ilm kõik – päike paistis, tuul puhus põhjast, teiste sõnadega minu selja taga oleva võsa pakkus korralikku tuulevarju ja nii olin juba enne lõunat t-särgi väel. Teisel pool jõge olevad mehed, aga vammustes ja korraliku tuule käes.

Lõuna paiku käis justkui heureka peast läbi. Kui sinnamaani olin kangekaelselt söödetud tsooni triivitanud, siis mingi hetk märkasin miskeid sulpse kiire voolu seest ja kolisin oma korgi sinna üle. Ja järgnes kolm võttu järjest ühe ja sama koha pealt. Kolm vimba kolisin sumpa teiste juurde. Vimb oli päevaseks ajaks voolu ära kolinud. Päeva peale õnnestus mõned sealt veel välja noppida.

Kella kahe paiku helistas Ain ja tegi peale kõnet oma algsesse päevaplaani muudatused – hiline õhtune saabumine asendus varasema kohale tulemisega ja sellele lisandus ka õhtune kalapüük. Minu jaoks oli see ainult hea uudis, sest selleks ajaks kui Ain kella viieks kohale saabus, olin ma juba paar tundi ilma karastava joogita lõõmendava päikese käes küpsenud. Huhh, kui healt maitses kesvamärjuke.

Õhtune võtt jäi aga nõrgaks. Mingi kella poole kaheksani oli sisuliselt vaikus, kui särge mitte arvestada ja alles siis tegi vimb alles suu lahti. Kuna mul oli vaja veel õhtul pisut tööd teha, siis tulin kella kaheksast ära. Ain jäi pimedani passima ja sai selle aja jooksul 5 vimba.

Mul terve päeva peale 116 särge ja 21 vimba. Särg lendas kõik tagasi (saan aru et Lasnamäel ma enam eriti oodatud inimene pole, hea kui üle kupli ei saa…), vimbasid ka kõiki võtma ei hakanud. Kalad tuli ju autoni ka tassida…

Hommikust püüki plaanisime alustada hiljem. Äratus pidi kell kaheksa olema. Kaks päeva napakalt vara ärgata ei tundunud just ahvatlev mõte… Kella poole seitsme paiku kuulsin aga Aini vaikselt välja hiilimas ja sain ma jah lasta tal salaja vimbasid maja alt katkuda:-) Nii tõusin ise ka üles ja kella kaheksaks olime juba jõgede ristis.

Päeva plaan oli lihtne. Kuna päev varem sai vimba enam kui küll ning meie püügipaik hilise saabumise tõttu hõivatud, siis pidime minema avastama  uusi paiku. Võtsime suuna jõgede ristist allavoolu ja käisime terve päeva peale neljas erinevas püügipaigas õnne katsumas.


Esimene selline mittemidagi ütlev. Sügavust nii meeter kakskümmend. Vool ühtlane. Põhjus miks paik sai valitud oli lihtne – üleval pool oli kerge kalda nukk. Lisaks olid vees kerged pöörised mis vähemalt särjele peaks sobituma. Peibutussööt sisse ja läks püügiks.

Särg oli kohe platsis. Esimese poole tunniga oli neid oma kümme tükki käest läbi käinud, sealhulgas ka üks rookas. Vimba aga … lõpuks üks tuli, järge aga mitte. Ei aidanud söötmine, ega erinevatel liinidel mängitamine. Proovisime pisut ülevalt ja ka alt poolt, aga ei miskit. Pidime juba ära minema, kui teise vimma otsa komistasin. Peagi aga viidikas alla tuli ja lõpuks ikka edasi kulgesime.

Järgmisena paik, mis juba lubavam. Jõgi tegi kerge S-i ja nii võtsime esimese parempoolses pauna ääres istet. Pettumuseks oli aga see, et voolu sisuliselt polnud. See-eest aga sügavust juba rohkem. Üle kahe meetri. Ikka konkreetne auk ju. Panime sööda sisse ja viie minuti pärast oli mul korraks vimb otsas, aga ära kukkus. Seejärel särg ja … viidikas. Täiesti uskumatult leilis viidikad olid. Tüütud korgi kergitajad…

Tunnike hiljem, kui juba järgmise koha peal mõtlesin, tuli teine vimb. Ja siis uuesti viidikas. Kannatasin veel kümme minutit ja siis võtsin ridva selga ning läksin allavoolu. Esmalt paarikümne meetri kaugusele, siis veel teist samapalju otsa. Jõudnud teise peatuseni, sain vaevu korgi vertikaalsesse asendisse, kui too kohe üles upitati.Vimb. Vehkisin Aini kätega kohale, ise samal aja vimba väsitades. Tuleb siis Kohila lätlane otse mu “mantlisse puurima” ja koheselt ka vimma välja katkub. Huhh, milline äge koht, tunne selline, et nüüd hakkame kakkuma… ja siis tund aega, mitte kui midagit. Ok viidikas oli.

Tunnike hiljem otsustasin minna veel paarkümmend meetrit edasi, teisele poole põõsast. Vise. Siis teine. Ja kolmandaga, millega jõudsin lõpuks ometi mingi voolu moodi asja juurde, kergitati kork närvilise jõnksutamisega üles. Vimb. Uus vise ja teine ka. Ning siis… kolm korda võib arvata .. tunnike vaikust, mille lõpetas üksik särg.

Kella kahe paiku pealelõunal sai võetud suund tagasi auto poole. Proovisime õnne sonni vastas olevas augus ja sain veel ühe vimma. Koht püügiks üsna “kitsas”, sest vastaskalda magasid kolm venelast. Ühe tonka kelluke helises praktiliselt tunnike järjest, enne kui üks “äraküpsenu” suvatses ärgata…

Ain selles püügipaigas ühe haugipunni kirbu otsa meelitas. Kala nähes, teadsin kohe, mis laul peale püüki lahti läheb:-)

Kuna seltskond polnud just kõikse … lemmikum… siis vahetasime veel korra püügi paika, suundudes jõgede risti kiire voolu peale. Miski mu sees  ütles (ma pakuks et kogemus, aga Ain parandaks selle kindlasti sõnaga “kobadus”:), et kala on kiires voolus ja sinna me ka suundusime.

Meie tavaline püügikoht oli küll hõivatud, kuid allavoolu oleval lõigul kannatas püüda. Ritv käis küll pidevalt vastu peakohal olevaid oksi aga … esimene triiv ja vimb. Viis minutit hiljem teine. Peagi kolmas. Ühesõnaga õhtupooliku veetsime me seal, kuni kella seitsmeni välja. Vahepeal lahkus meie püügikoha vallutanud venelane, olles samal ajal vaid paar särge saanud. Kingituseks jättis meile jõekaldale vedelema plastmass ämbri kaane – aitäh, see ju puhtast loodusest pärit ese, sobib imeilusasti meie püügipaika nagu…

Seitsemest tulime ära. Väsinud, praetud, aga rahul. Vähemalt mina.

Mul kokku nn uute paikade avastamise päeva peal 19 vimba ja vaid 30 särge – täna neid särglasi kuidagi vähem, kui päev varem,  ei tea kas juba koevad? Ainil 4 vimba, aga no kuna temal ju haug (pakun, et nii kuu aja pärast toimuvates vestlustes peaks selle kala kaal 2 kilo vähemalt olema:-), siis ta loomulikult võitja. Väga lahedad kaks päeva olid!

PS! Vesi soojeneb kohutava kiirusega. Kui reede hommikul oli see (Vigala jõe andmed) 7.5 kraadi, siis laupäeva õhtuks oli see juba üle 10 kraadi.Ilm: põhja tuul, päeval kuni 16 soojakraadi, päike, päike ja veelkord päike. Õhurõhk oli langustrendis 775->770>768 mm.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply