Rain

Rumba all, 24. märts 2019

Vesi käis nädala sees Kasaril +210 peal ära ja hakkas alles reedel vaikselt alla tulema. Pühapäeva hommikuks oli järgi +170. Vigala peal alanes veetase oluliselt aeglasemalt, olles seal ikka veel +200 juures. Natukene paljuvõitu, aga kui hommikul ärgates päike silmanurka paistis, siis oli selge pilt, et olgu see vesi mis ta on, aga jõe ääres tuleb ära käia. Suured tinad kaasa ja Rumba alla.

Kell üheksa kopikatega olin kohal.  Parkisin truubi juurde ära – vesi mõlemal pool teed metsaaluse korralikult üle ujutanud.

Väljas jube metsik läänetuul. Otsustasin mugavusest lähtuda ja sättisin ennast kääru alumisse otsa. Tuulevarju. Seal juba selline mõnus ilm. Päike küpsetas, võsast  üsna kergelt läbi puhuv tuul jahutas. Sättisin ennast kord ühele, siis teisele küljele, et päike ikka ühtlaselt praeks:-)

“Sangpommid” raskusteks ja rakendused lendasid vette. Kaks ritva poolakatega, üks söödatopsi ja kärbsevastsetega. Vool mega, õnneks sodi vähe ja kannatas isegi püüda.

Esimene pool tundi möödus vaikselt, ridvad olid tardunud ühte asendisse. Siis tegin tonkadele kontrolli ja … ülemise ridva poolaka otsas passis kevadine vimb. Tuli teine ilma ühegi võitluse ilminguta, justkui talveunes veel magades. Suurus polnud teab mis asi, aga vabavee hooaeg sai ametlikult avatuks kuulutatud.

Järgnes kaks tunnikest mille jooksul vaid üks võtt ja seegi pooleli jäeti. Samas kääru keskel, õunapuu all, kaks venelast sattusid kella kümne ajal korraks parve peale. Neli kala lühikese aja järel. Mina aga … noh vahetasin ajaviiteks rullil tamiili ära. Pudistasin ühe tonka kaldarohtu kinni, sidusin uuesti rakendusi. Avastasin, et ostetud nr. 4 ussid ei olnud veel õige suuruse mõõtu jõudnud kasvada …Kala aga ei võtnud.

Kella kaheteistkümneks otsustasin minna tuult trotsima. Kääru teise äärde. Kus seal alles puhus. Ritvadele seatud kellukesed pendeldasid edasi ja tagasi. Korralik laine keris vastuvoolu ülespoole. Õnneks oli päike õhutemperatuuri juba 5-6 plusskraadini kerinud, nii et vilu ei hakanud. Lihtsalt hullult ebamugav.

Tunnikese järel sai mu püügiisu selleks korraks otsa. Tonkasid välja kerides passis üks vimb magades konksu otsas. Alles kaldarohu ääres ärkas üles, sõitis sinna kinni ja lõpuks sinna jäigi. Nojah.

Venelased said selle tunni jooksul veel kaks kala, nii et tundus, et vimb vaid sügavas lõigus ringi tuterdas… Mingid mehed tulid jutustama, et Kloostri all vaid kaks võttu, null kala. Teised kaks mees olid silla juures särge kiusanud, keda aga polnud, oli särg… Kõik kordasid kui ühest suust, et vara veel. Usun, et paari päeva pärast, kui vesi juba +120-130ni kukub, tasuks minna.

Elagu kevad! Täpselt 5 nädalat Suure Kalapüügi Puhkuseni.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply