Rain

Tagasi Lappis,19. august 2018

Laupäeval praam, seejärel rong. Maru kehvasti sai seekord magatud. Nii mina kui poiss alles kahe paiku silma kinni saime. Enne seitset juba äratus. Kuidagi loivasime rongist minema.

Rovaniemis korralik sügisilm. 13 kraadi sooja, tuul, pilves … paar piiska ka sekka. Olin oma fliisi autosse unustanud ja nii olin oma t-särgis nagu mingi tulnukas ära eksinud vihmakeepidesse pugenud inimeste seas. Lühikesed püksid ka veel jalas:-)

Autovagunid aeti lõpuks ette ja kõik said oma neljarattalisest lemmikutesse istuda. Auto käima,  vaikselt hakkas soe sisse tulema. Aga eesesivatel masinatel pidurituled kuidagi kustu ei tahtnud minna. Kümne minuti pärast tulid vagunisaatjad ja palusid mootorid seisata. Keegi seisab seal ees ja ei liigu. Läks veel minutit kümme ja siis lõpuks minema saime.

Katti pärast rääkis, et teine ning kolmas auto ilma juhtideta olid. Tuli välja et juhid istusid vaksali kohvikus, rüüpasid kohvi ja ilmselt ootasid et neile autod ukse ette veeretatakse. Kallid kaasmaalased olid!


Kell 11 jõudsime peale kohvitamisi lõpuks Väylänpääle. Mõni lause Untoga juttu, siis mökki juurde. Tamur ja Tarvi all juba paatidega sahmerdasid. Sain esimesel veel enne minekut sabast kinni…

Ise eriti ei kiirustanud. Ei suutnud otsustada, kas vaadata Tänaku viimane katse ära ja siis minna, või … Tõin ridvad Unto juurest ära seadsin paadi valmis, landid uuesti otsa seatud. Hmm kell alles pool üks. Otsustasin ikkagi peale minna.

Jõel muidugi paras tuul. Loodest. Vesi madal, vast natukene kõrgem kui suvel lahkudes. Kraade nii viieteistkümne ringis, nii vees kui õhus. Ilm selline püügiks paras – vahelduvalt pilves ja päikest. Selline paljulubav.

Lantidest läks esimesele sõidule vasakult lugedes: saksa värvides edi, punane edi, lilla poppeli ja saksa värvides jässe. Mootor kontrollitud, bensiin paagis olemas, kongits tundus korras olevat, kalanui piisavalt jäme … egas midagi, veele.

Esimene tiir mökki alt alla. Kuidagi sain suure tuulega ridvad sisse ja kulgesin vaikselt allavoolu. Harjuseritva ei hakanud panema – tundus et selle tugeva loode tuulega läheb asi kahtlaseks ja otsustasin alustuseks ilma putukata püüda.

Uimerdasin esimeses kaljunukist mööda ja tõmbasin paadi pisut rohkem keskpoole. Mul polnud korralik kalapüügi mode veel sisse lülitatud kui Jaanuse maja kandis (krt. seda täpselt teab, kuna polnud veel püügile väga keskendunud, siis jäi täpse koht fikseerimata) vajus punase edi ritv alla.

Aerude vajutamisele järgnes kärr-vaikus-kärr. No harjus see ei ole ja hakkasin teisi ritvu kokku panema. Kaks sain kenasti sisse, kuid kolmanda ajaks jõudsin aerutades liialt madala piirile, kus kohast kaugema minna ei tahtnud. Nii oligi, et vaikselt hakkas tamiilist pinge kaduma ja haarasin ridva kätte. Neljanda landi juba lappasin käsitsi sisse.

Kala tuli paadini välja, siis sööstis paar korda  ja edasi tiksus juba 4×4 meetrises kastis. Väike isalõhe. Tükk aega jändasin enne kui käega paati sai tõstetud. Kratsisin kukalt ja peale mõttepausi otsustasin ära võtta. Mine sa tea, mis edasi tuleb…


Nii olingi juba kell 13 mökki juures tagasi. Kala rippus nööri otsas ja ise hakkasin wrc rallit vaatama.

Poole kolmeks oli ralli läbi, kala puhastatud, paar õllet hävitatud. Otsustasin uuele ringile minna. C&R püüki harrastama. Kahte kala ju ära võtta ei tohi.

Landid samad, trass sama. Sain Jaanuse majast seekord edukalt mööda. Tervelt saja meetri võrra, kui korraga punase edi ridvast nõks läbi käis. Käänasin pead paremale ja vasakule – hmm, siin ju kive pole. Paar sekundit hiljem keeras keegi landi ja paadi vahel, samal ajal tamiil vaikselt lõtvuma hakkas. Siis sain alles aru…

Lõhe oli lanti haaranud vastuvoolu liikudes, ning kulges samas suunas edasi. Ajasin aerudega hoo sisse ja sain ridva paindesse.

Seekord ritvade väljavõtmine nii lihtne polnud. Kala olid ikkagi risti üle vasakpoolse tamiili ujunud. Kuidagi sain nad lõpuks ikka välja. Ja enne rootsi saart ka kala ära väsitatud. Pisut suurem kui esimene, ilmset kaks kopikatega. Palusin paar korda naeratada ja saatsin emaseid lõhemammasid otsima.

Läksin järgmisele tiirule. Ja minu õnneks sain terve tavalise trassi läbi sõita. Üks kahtlane asi oli peale kärestikke, aga noh liigitame selle kiviks. Kuigi mine tea, äkki oli “soomustega kivi” kes korra punast (jälle) edit laksas aga otsa/kinni ei jäänud.

Seitsmest tulin maha. Keeluaeg algas.

Tamur kolm võttu sai. Kõik allpool, paatide sisselaskmise paiga juures. Ja ka punase ediga. Kõik lahti pääsesid. Tarvil üks kala kohe alguses otsas oli ja ka jooksu pääses. Kõik samasugused punnid nagu minulgi.

Õhtu sõime kalasuppi ja kalapraadi:-) Mina ka:-)

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply