Rain

Tamuri kolli päev, 24. august 2021

Hommikul ärkasin mingil seletamatul põhjusel kell 6.15. Viis minutit hiljem kuulsin mootorimürinat. Selge – keegi tuleb kalaga. Tegin kohvi kiirelt ja läksin uudistama. Tamur oli oma esimese kätte saanud.

Jutud peetud läksin seitsme paiku ise ka peale. Väljas räigelt külm ilm. Vaid paar kraadi sooja ja kerge tuul tekitas jaheduse tunnet veel juurde. Õnneks rohke sõudmise tulemusena sain sooja. Neli tundi hiljem tulin ilma ühegi võtuta ära. Olles ära käinud ka all oma kivisid proovimas. Sodi ujus seal maru palju ja teist korda ei üritanud. Kala ei näinud ka.

Pealõunal tegin teise tiiru. Selleks ajaks oli lõuna tuul päris tugevaks läinud ja seetõttu alustasin Tupo jõe august, lootuses kiires voolus tuule abile. Peale Tupo auku proovisin veel Tarvi augu ka ära ja siis tulin soome poolele tagasi.

Mingi hetk vaatasin, et wäylä rullil on tamiili imelikult pooli vahele tõmmanud ja asendasin selle kaika varuridvaga, kus otsas hele edi lant. Sain sellega vast kümme minutit sõita, kui haabade all sama ritv järsku vajus. Ja kohe kärr kärr ka otsa. Paar sekundit ja siis järsku pinge kadus ning ritv lendas sirgu tagasi. Krt ära läks…

Kuna ei teadnud palju tamiili kala välja oli tõmmanud, otsustasin landi välja kerida ja uuesti sisse lasta. Kerin ja kerin, ühel hetkel vaatan et miks see tamiil paadi alt soome suunas jookseb ja umbes samal hetkel jõudsin kerimisega raskuseni. Otsas oli! Lõhe oli peale esimest poolikut sööstu kohe ülespoole hooga suundunud ja sellega mind täielikult ära petnud.

Tõmbasin paadi kiirelt voolu ja eemalolevate hüpete saatel kerisin teised ridvad sisse. Eemalt vaadates tundus, et selline 4-5 kilone aga mässas metsikult. Hiljem selgus, et üks konksudest oli lõpusekaare taga olevas lihas kinni ja kuna tamiil oli veel ringi ümber pea teinud, siis sisuliselt tuli kala külge ees.

Maandusin paadiga peale esimest kärestikku ja seal siis kivi otsas kõva kümme minutit jändasin, enne kui tal sabast kinni sain. 7 kilone hõbedane emane marjakala. Huvitav miks nad kõik sisuliselt ühte kaalu on. Suurem osa kaladest 6-8 kilo vahel.

Õhtul läksime poisiga tema kala püüdma. Edi oli jäänud lõhe suhu ja seetõttu sidusin sama ridva otsa jani, ahvena värvides. Tuul oli vahepeal veel  rohkem tõusnud, nii saime sisuliselt oma trassi läbida “purjetades”.

Haabade rajoon ei pakkunud midagi ja tõmbasin seejärel Bonderi kivi juurde. Ridvad jooksid pisitasa paadile sabasse ja kui rivi oli korralikult moodustatud vajus sama kaigas, mis ennegi ja lõhe jäi kenasti otsa. Poiss hoidis aerudega kala pinge all, ma korjasin ridva välja. Seejärel saarele. Kahe mehe sõudmise ja tugeva tuule tõttu oli see manööver ütlemata lihtne. Seal siis juba väsitamine.

Poiss sai kala vaikselt lähema, too mässas paarikümne meetri peal päris tugevalt, kuid siis tuli üsna ruttu ja ootamatult paadini. Ja siis juhtus viga. Väsitades teeb poiss pisut järske pumpamise liigutusi. Ühel hetkel tegi tamiil ridva tipurõngale tiiru peale ja hetk hiljem käis plaks. Tamiil purunes ja lõhe sai lant suus voogu tagasi tormata. Vandusime vaikides mõlemad üsna pikalt. Kena kala oli, umbes sama suur kui esimene. Kahju.

Rohkem peale ei läinud.

Õhtul rääkis Tamur oma elamustest. Tal oli viimase kärestiku kõrval olevas augus koll otsa karanud. Too tegi 117 meetrit pikkuse sööstu, allavoolu. Seejärel peatus ja tormas algsesse kohta tagasi ja puges kivi taha peitu. Tamur sai mootori käima, sõitis sellega kala pinge all hoides üles poole tagasi. Lõhe aga saagis augu servas olevat kiviga jõhvi ja 11 meetri pealt ühel hetkel tamiil katkes. Ilmselt oli Tamuri elukala.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply