Rain

Tehnoloogiapüük Kasaril, 24. detsember 2021

Paari nädala eest, mingil nõrkushetkel, murdusin ja … soetasin enda Lowrence loodile talipüügi anduri koos lisatarvikutega. St. kott, aku jms. Olin seda otsust pikka aega suutnud edasi lükata, aga Spinner kurinahk kirjutas liiga hea artikli ja noh… nii ta läts. Eelmine nädalalõpp sain ostu kätte ja nädala sees sai komplekt kokku monteeritud. Kuna kott koos varustusega kaalub piisavalt palju, et seda käe otsas vedida, siis soetasin veel lisaks endale uue kelgu ka. Ja nii ma jõululaupäeva hommikul startistin Kasarile, kaasas kõrgtehnoloogiline varustus.

Nädal oli kenasti külma teinud ja jõe ääred kinni tõmmanud. Isegi maamaja all oli pea paarkümmend sentimeetrit jääd. Kerge lumekiht jääpeal ei takista külmal oma tööd teha. Vanamõisa all ei olnud seekord mingit probleemi jääle saamisega. Seal jää lausa 20+ cm. Imelikul kombel polnud keegi oma jälgi jõele teinud ja nii sain segamatult oma marsruudi paika panna. Kell oli pool 11. Alustuseks kõrkjaalune. Lood ka kohe tööle ja andur auku. Vett siin all 5.2 meetrit ja egas ekraan tühja pilti hakanud kajastama. Ikka mingid triibud aeg-ajalt ekraanilt läbi jooksid. Võttu aga… lõpuks ühe kiisa ikka sain ning panin unna likku.

Järgmisena puude alla. Sirge alumise otsa omade juurde. Siin näitas lood pisut vähem sügavust. 4.8 meetrit vett ja millegipärast keelduti kalu ekraanile joonistamast. Nagu kaevul oleks istunud. Katsusin neli auku läbi ja pidin tõdema fakti, et kogu selle varustusega kala otsimine on oluliselt keerulisem kui ilma. Kõigepealt uus auk, siis see puhtaks, seejärel kelk koos loodiga augu juurde, siis püügikast järgi ja viimasene püügivahend ka. Maru keeruline võrreldes tavalise (see tähendab ilma loodita) püügiga.

Sain viiendast august miski ahvena ja lõpuks kuuendast august ka vimma üles leidsin. Üldiselt aga väga igav püük. Võtte üliharva, vaid ekraanile aegajalt tekitatud jooned vaheldust pakkusid. Käisin vimma toonud augu ümbruse kohusetundlikult läbi ja kuna lisa ei pakutud panin peas uue plaani paika. Madala poole. Sinna, kus üks venelane ahvenat kiusamas käib.

Paik ise on vahetult enne jõe kitsamaks minemist ning mälus oli teadmine, et seal miski 3 meetrit vett all. Kui aga loodi esimesel augul tööle panin, vahtis ekraanilt vastu 4.6 meetrit. See ei klappinud mitte olemasolevate teadmistega. Olin siin püügiks kuldsele kirbu üle kolinud ja mägitasin mingi 5 minutit seda. Kuna aga vool tänu jõe kitsenemisele oli pisut kiirem, siis jää ka pisut õhem seetõttu, ja kirp kippus allavoolu edasi kanduma, niisiis panin peagi oma tavalise punase uuesti otsa. Sain sellega paar tiiru teha ja põhja peal olev kirp kergitati korralikult üles. Tükk aega mässamist, enne kui kala augu alla sain. Väga korralik nii 600+ grammine vimb oli talveunest korras hapniku nautima tulnud. Lasin kõrval august tagasi ja jätkasin. Ning otse loomulikult ei tulnud lisa.

See kesktalve püük on selles mõttes jama, et enamasti kala käima ei saa. Nüüdki lood näitas, et kala oli all, aga võtma meelitada ei osanud. Vahepeal lausa kolm paksu triipu ekraanile tehti, aga ka ülelöömiseks ei läinud.

Tegin järgmise augu. Särg, ahven. Korra nägin loodi ekraanilt selle ka ära, et ca 1 meeter põhjast olev kala vaikselt alla laskus ja mõni hetk hiljem nooguti liigatas… Siis veel ühe augu, meetrit viis jõe keskosa poole tegin ja seal sügavust hoobilt pea meetri võrra vähem. 3.8 meetrit. Sellest august kolmanda vimma välja korjasin. Kuid ka sellele järge ei pakutud.

Kell kolm panin kodinad kokku ja tatsusin minema. 3 vimba, 4 ahvenat, 1 särg, 1 nurg ja paari kiiska. Haugilipud jäid täna heiskamata.

Päev ise oli külm. Alguses oli õhutemperatuur -6 kraadi, maha tulles juba -11. Väga nõrk põhjatuul. Päike pilve tagant täna välja ei saanudki. Vesi on ka  üllatavalt kõrge +86, aga kukub kolinal. Õhtul juba +80. Seetõttu terve päev korralikult jää ka paukus.

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply