Rain

Vigala ja Kasari peal, 20. september 2020

Alustasime Vigala jõe peal vimma sirgel. Kella üheteistkümne paiku. Ilm välja mõnusalt soe, sügisest ei märkigi, kui kollakamad lehed välja arvata. Päike paistis, 15 kraadi sooja, loode tuul ka esialgu meeldivalt vaikne. Veetase jões kenasti suvise tasemega, jõgi voolas kenasti sängis. Jõudsin kohale esimesena ja pommitasin karamellilõhnalise peibutussööda õunapuu all sisse. Seal sellise veetasemega pisut rohkem voolu ja too kannab sööda vähe kaugemale.

Viimasest kalapüügist on päris palju aega möödas. Kuidagi ei kiskunud vee äärde. Maja vajas värvimist, muru niitmist … ning ega muud kohustused ei teinud  püügiplaanide tegemist ka lihtsamaks. Vahepeal tekkis mõte Pärnu minna, aga korralik tuul kustutas sellegi plaani. Lõpuks sel pühapäeval sai pikk paus murtud ja Ainiga koos pika latiga korke leotamas käidud.

Pool tundi hiljem, kui Ain saabus, olid mul juba esimesed särjed kaldal käinud. Tuul keris vaikselt lainet juurde ja kuna see oli täpselt vastuvoolu, siis triivid muutusid poole aeglasemaks. Passisime veel pool tunnikest ja kuna vimba alla ei tulnud, otsustasime suurele jõele ümber kolida.

Vanamõisa alla. Lutsu auku. Pole seal pika kaikaga kunagi varem käinud aga hilissügisel seal tonka otsa ikka aegajalt vimba trehvab. Seega nagu võiks midagi loota. 

Paik ise vahetult enne jõe kitsenemist, kenake sopikene. Sügavus uues püügipaigas üsna sama, mis väiksel jõel. Nii 3.5+ meetrit. Tuul muidugi lageda peal poole hullem, kui eelmises kohas ja nii sisuliselt triive polnudki. Kork hulpis enamasti voolu ja vastutuule mõjul ühe ja sama koha peal.

Peagi peibutussööda peale esimesed mudilased alla tulid. Alustuseks paar latikalipsu, siis särge ja peale seda ka korralik “kuldkalake”. Ehk siis rookas. Tuli teine padinal peale haakimist pinda ja sööstis seejärel kaldarohu suunda.  Tekitas natuke segadust, aga sain ta sealt ikkagi välja meelitatud ja kaldale tõstetud. 670 grammi. Äkki isegi isiklik rekord, kuna pole kunagi selliseid kaalunud.

  

Passisime kella poole neljani välja ja kuna peale valge prahi midagi kopsakamat alla ei tulnudki, kuulutasime püügi lõppenuks. Koht ise oli üsna lubav, eriti suviseks püügiks. Kahjuks sel ajal seal aga pullid ringi kondavad ja nende seltsi püüdma minema ei kipu.

Täitsa tore mõnetunnine sügisene tuulutus oli. 

PS! “Põhjalätlased” käisid Soomes koha otsimas. Kolm punni nelja päeva ja nelja mehe peale. Järelikult sügis ei ole veel käes.

PS2! Googli uus blogger on ikka totaalne kräpp – täiesti haige loogika layouti tegemisel.

 

About the author

Related Posts

Leave a Reply

Leave a Reply